Kunsti ajalugu
varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse
põhiplaaniga sakraalhooned, nende kõrval võis kohata ka ühepikkuste ristiharudega (nn.
kreeka rist) põhiplaaniga hoonet, mille keskosa oli kaetud kupliga.
Varakristlikest ehitistest oli tähtsaim Püha Peetri basiilika Roomas (5.saj.;
lammutatud 16.saj., tuntud ainult rekonstruktsiooni põhjal). Selle viielöövilise transepti,
aatriumõue ja narteksiga sakraalhoone mõjus tänu hästi läbimõeldud mahtudele (aatriumõu,
narteks ja basiilika peakorpus olid ühelaiused) kompaktselt ja terviklikult. Siseruumis oli
sariklaega kaetud hästi valgustatud kesklööv külglöövidest tunduvalt avaram, altariosa
eraldas muust ruumist peale triumfikaare ka madal altarivõre. Samu põhimõtteid rakendati ka
teiste varakristlike kirikute interjööris, kust läbi valgmiku ja apsiidiseinas olevate akende
annaabi.ee 
