Antiik ja keskajateater
sajandil
jätkasid nende traditsioone teiste üritustega.
Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev
14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded
sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat.
Sotii oli lühike, sagely improviseeritud ülikoomiline narrimäng. Näiliselt süütute
naljadetaga peitus tihtipeale poliitika. Keskaja narrikuju võeti hiljem üle
renessansiteatrisse.
Keskava vastlanäidendid olid seotud rahvalike vastlapidustustega. Väga
populaarsed olid nees Saksamaal. Seal korraldati isegi koomilste olustikutseenidega
rongkäike, kus osales vastlasantide kamp.
Inglismaal mängiti moraliteed, õpetlik näidend. Nagu nimigi ütleb siis jagati
rahvale kõlbulikke näpunäiteid
annaabi.ee 
