Gerard Genette, „Narrative Discourse“
nooruse-eksitusi).
2
Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos?
Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust
narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab
oma narratiivis olla ainult "esimeses isikus" (v.a Caesar "Kommentaarides").
Romaanikirjanik ei pea valima kahe grammatilise vormi, vaid kahe narratiiviseisukoha vahel:
kas panna lugu jutustama üks tegelaskuju või väljaspool asetsev "jutustaja". ,,Esimese pöörde
verb" narratiivis viitab seetõttu kahele eri situatsioonile: jutustaja enda nimetamisele (nt
Vergilius); tegelasele (nt Crusoe). Eristatakse niisiis kaht tüüpi narratiivi:
1) heterodiegeetiline - jutustaja puudub loost
2) homodiegeetiline - jutustaja on esindatud tegelasena
Kui jutustaja puudumine loost saab olla ainult täielik, siis esindatus võib avalduda suuremal