vägagi populaarset) võtet, projektorit, mis küll näidendi esmalavastusest välja jäi. Arvan, et seda tasuks siiski kasutada, sest see on hea võimalus rõhutada seda, millele tekstis vaid vihjatud. Tänapäevased vahendid lubaksid lihtsa teksti asemel kasutada ka animatsiooni ja videot. Mulle oli väga meelepärane, et ekraanile ilmusid mõned repliigid varem, kui tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..."
vägagi populaarset) võtet, projektorit, mis küll näidendi esmalavastusest välja jäi. Arvan, et seda tasuks siiski kasutada, sest see on hea võimalus rõhutada seda, millele tekstis vaid vihjatud. Tänapäevased vahendid lubaksid lihtsa teksti asemel kasutada ka animatsiooni ja videot. Mulle oli väga meelepärane, et ekraanile ilmusid mõned repliigid varem, kui tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes „Kus on (tunane) lumi?”. Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud „Kord olid niidud rohelust täis...”
vägagi populaarset) võtet, projektorit, mis küll näidendi esmalavastusest välja jäi. Arvan, et seda tasuks siiski kasutada, sest see on hea võimalus rõhutada seda, millele tekstis vaid vihjatud. Tänapäevased vahendid lubaksid lihtsa teksti asemel kasutada ka animatsiooni ja videot. Mulle oli väga meelepärane, et ekraanile ilmusid mõned repliigid varem, kui tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..."
annaabi.ee 
