vaid tema on tähtis, käitus Popiga väga halvasti. Üks inimlik joon on kindlasti vägavallatsemine. Huhuu kiusas Popit tihti, tegi talle nimelt haiget. Huhuu on samuti selline, kes näeb välja habras ja nõrk, isegi, et abitu. Tegelikult on ta õel ja hoolimatu. Novellis avaldub see selgesti selles kui Huhuu puurist välja sai, jalamaid asus ta maja lõhkuma. Oma ülbitsusega peletas ta endast kõik eemale, ta oli harjunud üksik olema. Sümboliseerib ka räpasust, tema kuub oli narmastes ning korraldas enda ümber vaid segadust ning mustust. Huhuu oli väga enesekeskne. 2) Nõustun väitega. Jutus ühtib see Popiga, ta oli hirmunud pärast Isanda kadumist. Kui Huhuu puurist pääses ning nn nende elu korraldama hakkas, kuuletus Popi temale. Ta hakkas isegi Huhuu pärast muretsema ning järjest rohkem tundus talle, et Huhuu on uus Isand. Kuigi see oli rumal, et Popi lasi temal endale haiget teha, ei hoolinud ta sellest. Huhuu oli tema tugev juht pärast seda kui Isand lahkus
kaasas. Selles oli aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha. Huhuu kummutas korvi põrandale, ehmus verest ja läks eemale. Popi aga haaras liha, puges kirstu alla ja näsis seda mitu päeva. Sellest päevast peale tõusis Huhuu väärtus Popi silmis, ja ta mõistis, et see oli tõesti Isand. Peagi pärast seda ronis Isand veel kord üle müüri. Aga ta tuli varsti tagasi, ja tänavakoerte käre haukumine saatis teda. Ta kuub oli narmastes, nahk lõhki ja ta käpad jätsid veriseid jälgi, kuhu nad puutusid. Ta ronis kõige üksildasemasse nurka. Seal ravitses ta kaeblikult urisedes oma haavu ja oli kaua haige. Siis tundis Popi, kui lähedal ta temale õieti oli. Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada. Isanda sinihallid karvatud silmalaud olid kinni, kuid ta hingas nii tasa, et ta uni näis põgus ja erk. Ta näol oli sügav tõsidus ja ta
Selles oli aedvilja ja leiva all päntsakas verist liha. Huhuu kummutas korvi põrandale, ehmus verest ja läks eemale. Popi aga haaras liha, puges kirstu alla ja näsis seda mitu päeva. Sellest päevast peale tõusis Huhuu väärtus Popi silmis, ja ta mõistis, et see oli tõesti Isand. Peagi pärast seda ronis Isand veel kord üle müüri. Aga ta tuli varsti tagasi, ja tänavakoerte käre haukumine saatis teda. Ta kuub oli narmastes, nahk lõhki ja ta käpad jätsid veriseid jälgi, kuhu nad puutusid. Ta ronis kõige üksildasemasse nurka. Seal ravitses ta kaeblikult urisedes oma haavu ja oli kaua haige. Siis tundis Popi, kui lähedal ta temale õieti oli. Ta lähenes talle öösiti ja hommikuti nagu endiselegi Isandale, et oma haletsust ja kaastunnet avaldada. Isanda sinihallid karvatud silmalaud olid kinni, kuid ta hingas nii tasa, et ta uni näis põgus ja erk. Ta näol oli sügav tõsidus
tõesti Isand. ning jõi. Peagi pärast seda ronis Isand veel kord üle müüri. Aga ta tuli varsti tagasi, ja Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja tänavakoerte käre haukumine saatis teda. värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus Ta kuub oli narmastes, nahk lõhki ja ta käpad jätsid veriseid jälgi, kuhu nad kandis räitsakaid rüüstatud mööblile. puutusid. Kaks vana joodikut tõstsid pead, - kõik oli nii valge! Ta ronis kõige üksildasemasse nurka. Seal ravitses ta kaeblikult urisedes oma Kuid kõigepealt: viin oli otsas. Vaevalt oli Huhuu pärast uinakut saanud alata, haavu ja oli kaua haige
tõesti Isand. ning jõi. Peagi pärast seda ronis Isand veel kord üle müüri. Aga ta tuli varsti tagasi, ja Ühel päeval hakkas lund sadama, laia kui villa. Kahvatu kuma langes lakke, ja tänavakoerte käre haukumine saatis teda. värvid muutusid. Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus ja vaikne tuulehingus Ta kuub oli narmastes, nahk lõhki ja ta käpad jätsid veriseid jälgi, kuhu nad kandis räitsakaid rüüstatud mööblile. puutusid. Kaks vana joodikut tõstsid pead, - kõik oli nii valge! Ta ronis kõige üksildasemasse nurka. Seal ravitses ta kaeblikult urisedes oma Kuid kõigepealt: viin oli otsas. Vaevalt oli Huhuu pärast uinakut saanud alata, haavu ja oli kaua haige
annaabi.ee 
