Merisutt
Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003).
3
2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE
Silmu vastsed erinevad niivõrd täiskasvanud isendist, et kuni XIX. sajandi keskpaigani peeti
neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Merisuttide vastsed on liivasonglased, neil on
silmad nõrgalt arenenud ja õrnalt kaetud. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul.
Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised
lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. (Jones, 2007)
Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt
võib neid kohta väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad kaevunud mutta (joonis 2). Nad
kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast
pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles