lahendamine(https://www.arst.ee/UserFiles/Narkomaaniaravijuhis.pdf). Narkomaania Eestis Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse(EMCDDA) andmetel aastal 2012 paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning ka HIV-juhtude kõrge arvuga( http://www.emcdda.europa.eu/data/2014#displayTable:PPP-1-1). Tervise arengu instituudi teadur Kati Abel-Ollo sõnul on 2013. Aasta andmetel üledoosidest tingitud surmajuhutmite arv vähenenud. ÜRO narkoraporti andmetel on Eesti narkosurmade arvult maailmas viiendal kohal. Aastas hukkub Eestis üle saja inimese. Suurenenud on veenisiseselt narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi-tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas- keskmiselt). Tervise Arengu Instituudi andmete järgi on Eestis üle 10 000 süstiva narkomaani.
enesetappude määr. Eriti tundlikud on selle suhtes narkomaanid, kellel on esinenud depressiooni. Avalikes kohtades süstijatel näib olevat kõrgem üledoseerimise risk; avalikus kohas süstivad tõenäolisemalt kodutud ja sotsiaalselt tõrjutud Narkootikumide üledoseerimise tähtsust tunnistatakse üha rohkem, kuid sellele kui tervishoiuküsimusele ei ole veel piisavalt tähelepanu pööratud. Siseministeeriumi andmetel registreeriti mullu 123 narkosurma, kõige kõrgem oli narkosurmade arv 2009. aastal, mil suri 140 inimest . Narkomaania põhjused Uimastite tarbimisele tõukavad tegurid võivad olla väga erinevad. Narkomaania levikut soodustavad muuseas sellised sotsiaalsed probleemid nagu töötus, vaesus, alkoholism, vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine. Üheks oluliseks riskifaktoriks on ka vaba aja veetmise võimaluste puudumine, mille tagajärjel võivad igavlevad lapsed ja noored hakata tundma huvi uimastite vastu
annaabi.ee 
