nutab peatäie tühjaks. Kuid need on olukorrad, kus inimese vaim on niivõrd nõrk ning pääsemiseks haaratakse esimesest õlekõrrest, mis annab natukenegi lootust. Religioonid ja uskumused, mis kuulutavad armastust, õnne ja edu, on sellises olukorras tõelised päästerõngad. See on ka põhjus, miks paljud usklikud tunnistavad, et nad pöördusid usu poole vanglas, narkomaanidena, alkoholismis, pärast pere purunemist vms. Näiteks ,,Ameerika anestesioloog Henry Beecher kirjutas, kuidas ta opereeris Teises maailmasõisas välishospidalis hirmsate vigastustega sõdurit, kasutades otsa lõppenud morfiini asemel soolvett, ja tema hämmastuseks tundis patsient end hästi, sest ta oli usk millegisse." Usk aitab inimesed elukeerisest tagasi sirgele teele ning ületada kerkivaid mägesid
Kriminaalkoodeks loeb kuriteoks isikule kuuluvas ruumis seadusega keelatud tegevuse võimaldamise. Selleks võib teiste hulgas olla narkootikumide tarvitamine (KrK § 201). (Wahl, Eik 1998: 42). 13.NARKOMAANIA KAS ÜHISKONNAST TINGITUD VÕI KAASASÜNDINUD HÄLBIMUS? Narkomaania isiklikul arvamusel ei ole kaasasündinud hälbimus, pigem on see ühiskonnast tingitud. Täpselt samamoodi on ka suitsetamine ja alkoholism ühiskonnast mõjutatud. Inimesed, kes sünnivad ei sünni narkomaanidena ja see mis edaspidi nende elus on, on nende enda teha ja ka enamus sellest on ühiskonna poolt mõjutatav. Eriti mõjutatavad on noored, kui keegi grupis näiteks suitsetab ja teist üritab kaasa haarata ja pakub ka temal seda proovida, siis pikapeale ütleb ikka noor vastuseks ja. See ei pruugi küll kõikide kohta kehtida, kuid enamus. Ükski laps ei sünni suitsetajana või alkohoolikuna. Ei saa ka väita seda, et kui ema suitsetab või isa siis on see
annaabi.ee 
