dokumenti, eesmärgina panna paika uimastipoliitika juriidiline, institutsiooniline ja poliitiline raamistik Narkomaania ennetamine ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastatel 1997-2007, ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007.4 Nendes kahes dokumentidest avaldus riigi karm suhtumine narkootikumidesse, pannes peaeesmärgiks preventsiooni, võitluse narkokuritegevusega ja andmete kogumise olukorra kohta.5 Narkootikumide kontrolli strateegia toimimise oluliseks osaks on vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning tervele ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks näeb narkomaania ennetamise riiklik strateegia ette raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamise.6 Traditsioonilise kontseptsiooni kohaselt on narkootikumide kontrollimise strateegial kaks haru: pakkumise vähendamine ja nõudluse vähendamine
ühistöögruppide loomine. Ühistöögrupid teevad tihedat koostööd Rahapesu Andmebürooga. 6. Täiendkoolituste, ühisseminaride korraldamine politsei, piirivalve, tolli ja prokuratuuri töötajatele. Osaletakse konverentsidel ja seminaridel, mis tagab teadmised üldistest arengutendentsidest, uuendustest, teadus- ja tehnikasaavutustest antud valdkonnas; 7. Koostöö arendamine naaberriikidega, mis tagab efektiivse võitluse piiriülese narkokuritegevusega (kontrollitud saadetised) ja parimate meetodite väljatöötamise rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmiseks; 8. Arvestades karistusseadustikku ja kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse põhimõtteid, võimaluste leidmine vähemohtlike narkokuritegude uurimise korraldamise lihtsustamiseks, et töö oleks võimalikult efektiivne ja seeläbi suunata narkovastase kuritegevuse spetsialistid ümber keerulisemate ning põhjalikumat