lahkunud umbes 2miljonit inimest. Peamised sihtkohad olid Boliivia(20%), Tsiili(20%), USA(18%), Ecuador(15%) ja Hispaania(9%). Väljarände positiivsed küljed on, et väheneb tööpuudus, osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. Välismaalt pereliikmete poolt saadetud raha leibkondadele on paljudele peredele ainuke sissetulek. Negatiivseks on see, et väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, peamiselt lahkuvad aktiivsemad inimesed. Peruus on palju narkokaubandust ja sissisõdu, mida riik püüab kontrolli alla saada, et elanikel oleks parem, rahulikum elu ja nad ei peaks sellistel põhjustel kodumaalt lahkuma. See on üks osa rahvastikupoliitikast. Kuna paljud emigreerujad on eelkõige nooremad, tööeas inimesed, siis ei ole valitsuse tegevus tööpuuduse vähendamisel ja palkade kasvamise valdkonnas arvatavasti veel vajalikku tulemust andnud. Peruu rahvastiku moodustavad indiaanlased (45%), mestiitsid (37%) ja valged (15%). Kasutatud kirjandus:
Rahvasteliit oli 1919-1946 aastatel eksisteerinud rahvusvaheline organisatsoon, mille peamiseks ülesandeks oli tagada maailmarahu. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon ning see loodi pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid selle peamisteks eesmärkideks sõja ennetamine ja rahvusvaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Põhikirjas käsitleti ka töötingimusi, põliselanike õiglast kohtlemist, inim- ja narkokaubandust, relvakaubandust, sõjavange ja ülemaailmset tervisehoidu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ning see jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes näitasid aga sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Esimesed riigid lahkusid liidust juba 1920. aastate keskel, 1930
annaabi.ee 
