Kirjand - Molotovski vangilaager
igapäevaselt seljas olnud tööriided aga nii oli veel ebamugavam magada, kuna riided olid
peale pikka tööpäeva väga määrdunud ja vahest ka märjad. Aga kuna peale 12 tunnist
tööpäeva olin alati surmväsinud, siis ei suutnud mõelda sellele, kus ja kui mugaval asemel ma
magan, peamine, et hommikuks sai kuidagi välja puhata, et järgmine päev jälle orjamoodi
tööle hakata ja kuidagi selles piinarikkas laagris ellu jääda. Kuna igaühele oli ette nähtud
60cm narilaudu siis oli väga kitsas ja hommikuks välja puhata oli praktiliselt võimatu. Kuna
välikäimla, mida oli laagri kohta sageli ainult üks asus barakidest umbes 300-400 meetri
kaugusel, siis kõhuhädalised pidid ööjooksul palju kordi oma riided küljealt selga panema ja
jooksma välikäimlasse.
Mäletan, kui üks suuremat kasvu meesterahvas tuli minule pakkuma vanade riidejuppide
vastu allesjäänud ja kõrvalepandud toiduvarusid. Loomulikult olin nõus, kuna söök oli