vallutuse ajaks olid Mesopotaamias elavad semiidisuguvõsad pikka aega olnud paiksed, juba 3 at eKr hakkasid nad kasutama oma keelel kohndatud kiilkirja. Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all). Ta rajas ka traditsiooni, mida hiljem järgisid Lõuna-Mesopotaamia valitsejad: pani oma tütre Kuujumalanna preestriks. Kas Sargon end jumalikustas, pole teada. Küll aga jumalikustas end tema pojapoeg Naramzin, kes kasutas tähemärki, mis edaspidi sümoliseeris jumalikustatud valitsejaid. Pärast surma austati Naramzini kultuslikult (templid, preestrid, jms). Ta võttis kasutusele ka tiitli Nelja Ilmakaare Kuningas. Naramzin on esimene Mesopotaamia kuningas, kelle kohta on kindel teadmine, et ta ennast jumalikustas. 22. sajandil eKr Akkadi suurriik lagunes. Mesopotaamia suurriigid ei olnud reeglina eriti püsivad, sest Mesopotaamia oli välismõjudele ja -vallutajatele väga avatud. 21
annaabi.ee 
