Raamjutustus
hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale
näidata ja lootuses, et ta poest natkene piima ja vorsti meile jagaks. Ema, südamlik nagu
ta on, armub ka kohe kassikesse ja me kostitame teda vorsti ja piimaga. Kiisu sööb rahus
ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta
endale. Mõned päevad hiljem saame teada kuidas kiisu sinna oksa hunnikusse sattus. Tuli
välja, et üks vanem naisterahvas andis kassipoja ühele napsumehele, et teine ta ära
uputaks, aga mehel läks süda häredaks ja ei suutnud seda teha. Kindlasti mängis asjale
kaasa ka töö eest saadud tasu, milleks oli natuke märjukest. Tuli välja, et minu kiisul on
ka õde ja kuna mina oma kiisule nime võisin panna sai ta samasuguse nime nagu ta õde.
Selleks oli Kitty. Kitty elas väärikalt oma 7 aastat ja suri vanadus surma.
Noormees alustas oma jutuga. Oli suvine õhtu, päike oli parasjagu loojumas ja mina
istusin oma toas ningu kuulasin muusikat