RALPH WALDO EMERSON
"
Ometi kõlbavad need rahutud rõõmud ja peened piinad küll uudishimu, ent mitte elu aineks.
Neid ei tohi hellitada. See tähendaks kududa ämblikuvõrke, mitte kangast.4 Meie sõprused
ruttavad kiirete ja kehvade järelduste poole, sest me lõimime nad veini ja ulmade looriks, mitte
inimsüdame sitkeks koeks. Sõpruse seadused on ranged ja igavesed, kuuludes kokku looduse ja
kõlbluse seadustega. Meie aga oleme püüdnud kiiret ja tühist tulu, et maitsta põgusat magusust.
Me napsame kõige aeglasemalt valmivat vilja kogu Jumala aias, mille küpsemiseks kulub palju
suvesid ja talvesid. Me ei püüdle oma sõbra poole pühalikult, vaid võltsi kirega, mis ihkaks teda
omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub
tegevusse niipea, kui me oma sõpra kohtame, ning tõlgib kogu poeesia kolkunud proosasse.
Peaaegu kõik inimesed laskuvad madalamale, selleks et kohtuda. Igasugune ühendus on
annaabi.ee 
