Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid
Ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
materjalides toodud Eesti säästunumbrid on kõigi Euroopa endiste sotsialismimaade ning
endise N. Liidu riikide kõrgeimad, kuigi meie endi arvutatuist poole väiksemad - üle 16%.
Vähemasti esmapilgul näib, et on vaja eraldi selgitada, miks meie säästumäär on ikka nii suur.
Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve, aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on
küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem
aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti
- pangahoiused elaniku kohta selgelt suuremad kui 3,7 miljoni elanikuga Leedus ja peaaegu
sama suured kui 2,6 miljoni elanikuga Lätis.
Seejuures tasub märkida sedagi, et Eesti 1994. aasta tegelik SKT võis olla suuremgi, kui EP
makromajanduse osakonna arvestuste aluseks võetud 32748,2 miljonit krooni (Statistikaameti
annaabi.ee 
