Eksami küsimused
Rahvustunnet iseloomustatakse kui rahva ühise
saatuse äratundmist. Rahvuslik eneseteadvus rajaneb rahva ühisel päritolul, ajaloolisel
kogemusel, keelelisel ja kultuurilisel alusel. Poliitilise idee või doktriinina tekkis
rahvuslus liberalismiideoloogia raames 18.sajandil võitluses seisusliku ühiskonna
privileegide ning etnilisi piire ületava feodaalvõimu ja rõhumise vastu. Eriti mõjukaks
muutus natsionalismiideoloogia Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoi sõdade
perioodil, kui oli kõigutatud feodaalühiskonna pärand Euroopas, mis viis selle lõplikule
lagunemisele. Rahvusideoloogia mõjul ilmus 19.sajandil rahvusvahelisse õigusesse
põhimõte rahvuslikust enesemääramisest. Eestis tekkis rahvusideoloogia rahvuslikul
ärkamisajal 1860.aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku
liikumise üks juhtfiguure, Jakob Hurt, mõtet, et igal natsioonil on loomulik ja jumalik
annaabi.ee 
