Rumeenia
All
külas korjasime jalgratturite terveksjäänud jäänused
kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid
pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu
linna poole.
Sibiu- imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi
pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid
suurendas ta võlu ja veetlust. EDASI! Nüüd andis buss tuld , ööpimeduses vilksas mööda
Cljuc Napoka ja lähenes Rumeenia piir.
Avastasime bussis ideaalse ööbimiskoha- põrandal, pead ühise padjakese peal ja
magamiskott külje all. Meie Ulrikaga saime küll imehästi välja magatud, meie eeskujule
järgnedes oli kogu vahekäik laipu täis, aga neid mööda sai ju ka liigelda! Nii, nagu kästi,
ulatasime poolunes oma passe erinevatel piiridel ja ei muretsenud, kas näod ja
passisolevad pildid ka identsed on..
30. august nädalapäev polnud enam oluline
annaabi.ee 
