Tehnika ajalugu
Aatomi- ja korpuskulaarõpetus
andis võimaluse mõistuspäraselt ja kvantitatiivselt põhjendada keemiat, mis varem koosnes
enamjaolt ainult tehnilistest retseptidest ja müstilistest seletustest. Inglismaal tegid
matemaatika ja loodusteadused 17. saj. silmapaistvaid edusamme. Arst ja füüsik William
Gilbert (1544-1603), uusaja katselise füüsika rajajaid, kirjutas töö magnetismist (1600).
Temalt on pärit ka sõna elekter. Soti matemaatik John Napir (.1550-1617) leiutas logaritmid
(1614). Füüsik ja keemik Robert Boyle (1627-1691) arendas oma teoses "Chemistus
scepticus" ("Skeptiline keemik") empiirilist uurimissuunda Baconi vaimus. Ta vabastas
keemia alkeemiast ja klassikalisest nelja elemendi õpetusest. Boyle oli üks Royal Society
asutajaid. Boyle'i assistendina tegutses Robert Hooke (1635-1703), vaene mees, kellele teadus
andis elatist. Tõenäoliselt tema valmistas Boyle'i katseriistad. Ta oli suurim fuüsik-
annaabi.ee 
