Jälitusluul
omistama katastroofi puudumist oma ohuuskumuste ekslikkusele. Selle asemel on nad
kindlad, et katastroofi hoidis ära üksned nende kaitsekäitumine.
Selles peatükis väidetakse, et kaitsekäitumistel on oluline roll ka jälitusluulu alalhoidmisel.
Nii jälitusluulu kui ärevushäiret iseloomustab ühine nimetaja ,,ohu ootus". Seetõttu võivad ka
jälitusluulu all kannatavad inimesed kasutada ennetavat käitumist ning tõlgendada õnnetuse
mittejuhtumist ,,napikaga". Seeläbi eiratakse ümberlükkavat tõendust.
Lühidalt öeldes viib kaitsekäitumiste kasutamine ümberlükkavate tõendite eitamiseni ja aitab
seega kaasa luulude säilimisele.
Olemasolevad tõendused sellest, et jälitusluuluga inimesed kasutavad kaitsekäitumisi
Selle kohta ei ole otseselt ühtegi tõendust, kuid on mitmeid naljalugusid seoses jälitusluuluga
inimeste kaitsekäitumiste kasutamisega. Näiteks kirjeldavad Freeman ja Garety (2002) naist,
annaabi.ee 
