külluses. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud ja nägijad. Emasloom toidab poegi piimaga mitu nädalat. Pärast emast lahkumist jäävad pojad sageli mõneks ajaks kokku, ent seejärel alustavad iseseisvat elu. Üheksavöölasel sünnivad ühemunanelikud, kes on sellepärast samasoolised. Mõnikord magavad vöölased mitte urus, vaid selili maapinnal lamades ning rüüta kõhtu kaitseta jättes. Siiani pole teadlased sellele nähtusele suutnud rahuldavat selgitust leida. Vöölased on napihambuliste seltsi liikmed ja kuigi mõningatel napihambulistel on kummaski lõualuus 50 hammast, on üheksavöölasel neid vaid 16. Üheksavöölase elavad tavaliselt 12-15 aasta vanuseks. Nad peavad talve vastu ja ei maga talveund, aga kui pikemat aega on külm ilm, võivad nad territooriumil hävida. Tänu pikale ja kleepuvale keelele on üheksavöölane suuteline ühekorraga nahka pistma 40 000 sipelgat. 3 Kasutatud materjalid 1. Loomariigis
sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit
annaabi.ee 
