Evolutsioon Maal
laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite
ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel
liigestamisel juhtkivististena.
Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga
vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu.
Meriliiliad on pähikust ehk napast (joonis) ja sellest ülepoole ülatuvatest käsihaarmetest
koosneva lehvikutaolise kehaga okasnahksed. Osadel on ka vars (joonis), millega meriliilia
kinnitus põhjale, varretud olid võimelised ujuma ja roomama. Pikkus koos varrega on kuni 1
meeter, väljasurnud liikidel kuni 2 meetrit. Vanimad meriliiliate kivistised on leitud Alam-
Ordoviitsiumist.
Kõhrkalu (Chondrichtyes) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju,
kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused