Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks t...
» «Ah, armuline härra, ma ei tea!» «Teie eitate siis oma süüd?» «Kõike!» «Hakake pihta,» ütles Charmolue Pierrafle. Pierrat keeras vänta, «saabas» tõmbus koomale ja õnnetu tütarlaps karjatas nii hirmsasti, et seda üheski inimkeeles edasi ei saa anda. «Pidage,» ütles Charmolue Pierrafle. «Kas tunnistate üles?» küsis ta mustlastüdrukut. «Kõik!» karjus õnnetu. «Tunnistan; palun, tunnistan üles, halastage!» Piinamiseks valmis olles oli ta oma jõudu üle hin- 303 nanud. Vaene laps, kelle elu siiamaani oli kulgenud nii rõõmsalt, nii mõnusalt, nii leebelt, sai nüüd esimest korda tunda valu, mis ta murdis. «Mu inimlik süda käsib teile öelda,» tähendas kuninglik prokurör, «et kui te üles tunnistate, siis ootab teid surm.» «Seda ma ootangi!» ütles tütarlaps. Murtuna, pool-surnuna langes ta nahkmadratsile, rippudes rihma küljes, mis ta rinna ümber oli seotud. «Noh, mu kaunitar, pidage veidi vastu,» ütles meister Pierrat teda üles tõstes
annaabi.ee 
