saada värvi, ükskõik kas ekraanil või inimese silmas. Esimene kommertsiaalselt edukas sellise süsteemi kasutus leiutati Lumerie’ vendade poolt 1903.aastal, mida tuntakse Autochrome’i protsessina. Nad värvisid tärklisekiud punaseks, roheliseks ja siniseks ning kasutasid värviliste kujundite loomiseks klaastaldrikutel. 10.Traditsioonilised aerofoto tüübid (elektromagnetiline spekter). Tüüpilised aerofotod on saadaval kas: Must-valge ( 400-700 nanomeetrid ; pankromaatiline, hallskaala) Naturaalsed värvid (punane, sinine ja roheline) Värviline infrapuna (valevärv (punane = CIR peegeldus) 11.Pildi formaadid, nende sarnasus ja erinevus, kasutuse võimalused. mida digikaamerad kasutavad on JPG, TIF ja RAW. 1. JPG-failid on 8-bitised ja mahult kõige väiksemad. 2. TIF-failid on samuti 8-bitised, kuid mahult keskmiselt 8 korda suuremad kui JPG. 3
] Väga levinud on mõõta helide valjust (inimkõrvale) detsibellides. Sagedus: füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis Amplituud: iga õhumolekuli rõhu hulk järgmisele õhumolekulile Keerukus: helilainete kuju, süstemaatilisus Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia –
stress korrosioon, kulumine, korrosioon, erosioon jne. Pinna ja pinna lähedaste nähtuste uurimisega tegeleb triboloogia. Joonisel kujutatakse pinda ideaalsena ning see kattub mõistega nominaalpind. Iga tegelik pind omab iseloomulikku jälge ning seal on palju teravikke ning süvendeid, mis omavad iseloomulikke kuju, mõõtmeid ja vahemaad. Töötlemine mõjutab ka pealispinna aluseid kihte, millest võib eristada: - oksiidide kiht, paksusega mõned nanomeetrid; - topograafiline kiht,millemoodustab sisuliselt tööriist; - plastselt deformeeritud kiht töötlemise tulemusel; - metallograafiliselt deformeerunud kiht, töötlemise temperatuuri mõjul; - keha materjal. Kuigi alumised kihid on väga tähtsad objekti toimimisvõimele on neid raske mõõta. Seetõttu omab suuremat tähtsust pinna kareduste mõõtmine, mis kaudselt annab hinnangu ka seesmiste kihtide kohta. Pinna hälbeid eristatakse karedusena, lainelisusena ja kuju vigadena.
annaabi.ee 
