NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
kohta. Leiutiseks oli katte struktuur, mis koosnes hajutatud kopolümeer osakestest väiksemad
kui 70 nm. Osakeste miniatuurseks tegemine andis võimaluse ootamatu spetsiaalse efekti.
Kolleegium tunnistas lahenduse leiutustaset eelnevalt mainitud prior art'le tuginedes, mis
hõlmas enda alla suuremaid osakesi (100 500nm).47
Nanotehnoloogia puhul muutub eelpool nimetatud probleem aga veelgi teravamaks, kuna
looduslikult esinevad ained või objektid võivad olla ka kõrgelt komplektsete nanomasinate
43
M. Schellekens (viide 3), lk 52.
44
S. Vaidhyanathan (viide 11), lk 10.
45
D. Almeling. Patenting Nanotechnology: Problems with the Utility Requirements. Stanford Technology Law
Review. 2004, lk 4.
46
H. Zech. Nanotechnology New Challenges for Patent Law? Scripted Goverance of new Technologies. 2009,
lk 150.
47
Euroopa patendiameti apellatsioonikoja otsus T 0952/01: Substraadi katmise meetod.