A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
Ja Athos noogutas d'Artagnanile, andes mõista, et
388
tal ei oleks midagi selle vastu, kui ta jääks oma mõtetega üksi.
Koju jõudes leidis d'Artagnan eest Ketty, kes teda ootas. Kuu aega palavikku ei oleks
rohkem muutnud vaest last kui see unetuse ja valu öö.
Perenaine oli teda saatnud vale de Wardes'i juurde. Mileedi oli armust hullumas ning
rõõmust joobunud, ta tahtis teada, millal ta armsam kingib talle järgmise öö.
Ja vaene Ketty, kahvatu ning värisev, ootas dArtag-nanilt vastust.
Athosel oli suur mõju noormehele. Sõbra nõuannete ja ta enese südamehääle mõjul
otsustas ta nüüd, kus uhkus oli päästetud ja kättemaksuiha rahuldatud, mileedit mitte
enam kohata. Ta võttis sule ja kirjutas vastuseks järgmise kirja:
«Proua, ärge lootke meie järgmisele kohtumisele: tervenemisest peale on mul olnud
niipalju sedalaadi toimetusi, et osutus vajalikuks sel alal teatud kord sisse seada. Kui teie
järjekord kätte jõuab, on mul au teile sellest teatada.