A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Te ei arva ometi seda, mu arm!» vastas d'Artagnan. «Kuid oletame, et vaene krahv
de Wardes oleks väiksem süüdlane, kui te seda mõtlete?»
«Igal juhul pettis ta mind,» ütles mileedi tõsiselt, «ja sel hetkel kui ta seda tegi, teenis
ta ära surma.»
«Ja ta sureb, kuna teie ta hukka mõistate!» ütles d'Ar-tagnan nii kindlalt, et ta näis
mileedile piiritult ustavana.
Kohe lähenes mileedi talle uuesti.
Me ei tea öelda, kui pikk oli öö mileedile, kuid d'Artag-nanile näis, et ta veetis seal
vaevalt kaks tundi, kui koit ilmus juba kardinate vahelt ja vallutas varsti toa oma kahvatu
valgusega.
Nähes, et d'Artagnan kavatses lahkuda, meenutas mileedi talle lubadust kätte maksta
de Wardes'ile.
«Ma olen valmis,» ütles d'Artagnan, «kuid enne tahaksin ma jõuda veendumusele
teatud küsimuses.»
«Nimelt?» küsis mileedi.
«Kas te armastate mind?»
«Mulle näib, et ma tõestasin teile seda.»
«Jah, ka mina kuulun teile ihu ja hingega.»