Kuulnud pealt õmblejast ema ja klientide jutuajamist sellest, et ta peagi sureb, tahab ta teada tõde oma vanemalt vennalt Joonatanilt, keda ta väga imetleb. Joonatan lohutab teda jutuga imelisest Nangijaalast, kuhu kõik inimesed peale surma lähevad. Üsna pea pärast seda hukkub Joonatan venda päästes tulekahjus. Järelehüüdes ristib Joonatani klassijuhataja ta Richard Lõvisüdame järgi Joonatan Lõvisüdameks. Peagi sureb ka Korp, kes leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt "Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla.
Sest ka lapsed vajasid lugusid, millele toetuda, kui neil tuleb tegemist teha surmaga, et hajutada muret ja hirmu. Selliste lugudega nagu "Mio mu mio"(1954), "Päikesevälu" (1959) ja "Vennad Lõvisüdamed"(1973) suutis ta leevendanda lapses surmahirmu, näidates elu seal, teispoolsuses, Päikesevälu või Nangijaalana, idüllilise ja kauni seiklusmaana. Tal läks korda trööstida inimese hinge tema üksinduses. Leinakuulutused stiilis "Saame kokku Nangijaalas" olevat Rootsi ajalehtedes tavalised. 12 Nüüd on Nangijaala teele asunud Lingren ise. Ja suurim kirjaniku autasu Nobel jäi tal ikkagi saamata. Ehkki tema on 20. sajandi kirjanikest vahest enim seda väärt olnud. Muide, vaevalt ta Nobelist ise puudust tundis. Ta võis selle sära rahumeeli teistele jätta, sest sai piisavalt palju kuulsust nautida.
annaabi.ee 
