Eesti muinasusund
Allikaile tuli vee eest ka
ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul
muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises
ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli
nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste
kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sar-
nanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi
pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti
ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop
Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse
kes misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa
piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco, kes külastas arvatavasti 1170. aastate
algul ka Eestit.
annaabi.ee 
