Eesti rahvakunst ja käsitöö
Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi
(värvimadar-punane, karikakar ja kaselehed-kollane, kase- ja lepakoor-pruun ja must, kanarbik-
roheline, rukkilill-sinine).
· 18. sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi
mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv.
· 19. sajandil tulid vabrikuvärvid.
ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja
õmmeldi sepanõelaga.
· Ülerõivad lasti teha rätsepal.
· Rõivaste kaunistamiseks oli aeganõudes ja töömahukas näputöö:
1) tikkimine metalltikand, lõngtikand
2) pilutamine aukmuster
3) pitskudumine nõelapitsid, sõlmpitsid, võrkpits.
· Tikandite ja pitsidega kaunistati eelkõige pidulikke naisterõivaid (tanud, käised, kraed).
Hiljem ka voodilinu, käterätikuid.
· Väga levinud oli silmkudumine