Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana
teatritevahelist sotsvõistlust jm. karikatuurset jama. Organisatsiooniliselt oli tähtsaimaks
muutuseks teatrite vanade alusseltside sulgemine ja otsese riigialluvuse kehtestamine
(natsionaliseerimine). Nii majanduslikud kui kunstilised otsused tulid nüüd komparteilt,
väliseks vahepuhvriks algul Haridusministeerium, mis pidi haldama ka kultuurielu. [---]
Draamateatri tööd kitsendas lisaks see, et ta pidi oma ruume ja esinemisaegu jagama
Tallinnasse toodud Punalipulise Nalti Mere Laevastiku Teatriga, mille põhikohuseks oli
okupatsioonijõudude teenindamine. [---] Narvas teisendati teatri nimi Narva Töölisteatriks ja
loodi selle juurde ka vene trupp; aga kuivõrd toetussummad ei kasvanud samal määral, tuli
püsipalkadelt minna punktitasule, mis viis teatri mõneti tagasi poolkutselisele tasemele."
(Rähesoo 2011: 230)
Seega on tegu Narva teatri puhul taandarenguga, kus niigi keerulistes oludes teatril tuleb