13. sajandi alguses leedulased pidasid röövretke Liivimaale (1213, 1214), mis asendusid vallutusretkedega. Tajudes ristisõdade ohtu, on leedulased püüdnud ühendada balti hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib nimetada sõjaliseks monarhiaks. 13. sajandi alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, mille eesotsas olid päritava võimuga vürstid. Teada on 10 maakonda: Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalsia, Suduva, Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas on 5 vanemat vürsti (Mindaugas). Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said
Kui Riia peapiiskop oli langenud vangi ning Tartu piiskopkond astus koalitsioonist välja siis Riia linn sai abi Leedust. Leedulased tegid koos Riia linnaga 1298. aastal sõjakäiku ordu aladele, kuid said lüüa. 1299. aastal Hansalinnade vahendusel sõlmiti uus vaherahu. 1298. aastal sõlmisid Riia toomkapiitel ja Riia linn Taani kuningaga Erik Mendeviga liidu ning kuningas pidi riialaste abistamise eest saama Zemgale, Jersika ja Nalsia, mis olid tegelikult ordu alad. Alad jäid vallutamata Leedu kätte. Taani kuninga liit peapiiskopkonnaga tegelikku toetust ei toonud. Erik Menved läänistas 1303. aastal Eestimaa hertsogkonna kuueks aastaks oma vennale, mis kutsus rahulolematuse Eestimaa vasallide seas. Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi diplomaatia sundis peale Riia linnale rahulepingu. 1316. aastal ordu osa
annaabi.ee 
