Naljandid ja anekdoodid
praegu inglise keele tugeva mõju all ja inglise üldtermin nalja (eriti sõnalise lühinalja) kohta on
joke. Viimasega suuresti sünonüümne on praktikas huumor (humour), mis siiski tähistab pigem
nalja kui nähtust, mitte niivõrd nalja kui "pala". Nõukogude esteetikas vastas sellele üldtermin
koomiline (êîìè÷åñêîå).
Eriti esteetikutest uurijad on nalja püüdnud jagada ka ta esteetilise taseme järgi peeneks või
"kõrgeks" ja jämedaks või "madalaks"; folkloorsed naljavormid on sel juhul tavaliselt surutud
jämekoomika rubriiki. Teises lõikes on nalja püütud jagada ta teravuse / leebuse järgi: nõukogude
teoorias nt. tähendas huumor üheselt leebet, "mittevõitlevat" naeru, talle vastandus satiir kui terav
ja "võitlev" naer. See jaotus oli ühtlasi väärtusjaotus: satiiri, eriti nn. sotsiaalset satiiri hinnati
märksa kõrgemaks kui huumorit, sest marksistliku teooria jaoks olid paljud vaimse kultuuri
nähtused eelkõige klassivõitluse relvad