Mõistatused
rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga
lühijutt" kui dialoogivormiline narritamine: küsimus on enam-vähem retooriline, küsija ei eeldagi
partnerilt vastust, vaid annab selle hetke pärast ise. Enamik uurijaid ei peagi keerdküsimust mitte
mõistatuse, vaid nalja alaliigiks ja naljade väljaandjad paberil või internetis ei tee mingit probleemi
sellest, kas nali on jutu või keerdküsimuse vormiline. Paljud naljasarjad (nt. hetkel vohavalt
populaarsed blondiininaljad või nõukogudeaegne Armeenia Raadio sari, mida nimetati ka siinses
naljade ja anekdootide peatükis, samuti elevandi- ja neegrisarjad) eelistavadki just keerdküsimuse
vormi.
Eesti folklooris on, tõsi küll, ka kaks erandlikult vana keerdküsimuste sarja, mis koonduvad
küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse
annaabi.ee 
