Keskaja rüütlikirjandus, linnakirjandus.
Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu.
Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See
tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal
ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis
see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude
puhul.
Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand
argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal.
Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse,
ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H
annaabi.ee 
