Eesti XX sajandi algul
Eesti oli kahe maailmasõja vahelisel ajal ainus riik,
kus vähemustahvustele oli kindlustatud niivõrd suured õigused.
Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926;
Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade
liitumine Rahvuslik keskerakond, ühinenud põllumehed:
Valimisseaduse muutmine 1926:
1) Kõikidel parlamenti kandideerivatel rühmitustel oli tarvis maksta sisse 50 000
marka. Suurtemate parteidele see polnud midagi aga naljameestele see oli suur raha
summa. Kui parlament saab koalitsiooni sisse, siis riik maksab raha tagasi, kui mitte
siis jäävad ilma.
2) Keelustati ära ühenimelised fraktsioonid.
3) Rahvas võis nüüd valida konkreetse kandidaadi, mitte ainult parteinimekirja.
Riigikogu III koosseis (1926-1929): Kandideeris 11 nimekirja, millest vaid üks
parlament ei pääsenud. Sotsiaaldemokraadid said riigikogus 24 saadikukohta.
Põllumeestekogud said 23 kohta. Asunike Koondis sai 14 kohta