Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Töölisklassi vähesuse tõttu ei olnud nende eluküsimustel satiirilisades kohta, seetõttu
jäi revolutsioonitemaatika pisut kaugemale. Küll aga liitusid huumorilisad täie hooga
alles formeeruvate poliitiliste parteide ja liikumiste vahelisse võitlusesse. Pea kõigi
väljaannete "lemmik" oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle liider Jaan
Tõnisson, kellele pandi pahaks kaldumist paremale, kodanluse leeri ning lihtrahva
mittearvestamist.
Poliitiliste küsimuste kõrval pühendasid naljalisad tähelepanu ka aktuaalsetele
eluprobleemidele, nagu kadakasakslus, kitsad haridusolud, joomarlus, eesti
ajakirjandus ise (nahutada said Postimees, Valgus, saksameelsed lehed) ning muidugi
tehti nalja naiste, armastuse ja abielu teemadel, püüdes rahva moraalset palet
positiivselt mõjutada.
Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja
kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed,
annaabi.ee 
