INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
Teisest küljest vajavad kaitset alanenud vastupanuvõimega
patsiendid, mistõttu nende suhtes tuleb vahel rakendada kaitsva isolatsiooni meetmeid.
Isolatsioonivajaduse määrab tavaliselt patsienti vastu võttev arst või raviarst. Kui raviarst ei
ole kergesti kättesaadav, võib isolatsiooni alustada ka osakonna vanemõde või nakkustõrje-
rühm. Isolatsioon lõpetatakse, kui patsient on tunnistatud nakkuse ülekandmise ohutuks.
Mitme nakkuse puhul ei pea patsient olema täiesti nakkusvaba, piisab efektiivse ravimi
manustamisest. Efektiivseks loetakse ravi juhul, kui seda tõestavad laboratooriumi andmed,
mõnel juhul (nt tuberkuloosi korral) saab kasutada kindlat kliiniliste leidude paranemist, nt
palaviku langust ja kaalus juurdevõtmist, aga mitte mingil juhul ei arvestata sümptomite
vähenemist. Otsuse isolatsiooni lõpetamise kohta teeb raviarst nakkustõrjerühma
nõustamisel.
Haiglanakkuste ülekandeteed on põhiliselt järgmised:
· käed