Meditsiiniajaloo konspekt
siin ptk-s). Koolerast sai oluline märksõna, nt loodi Inglismaal 1850. aastal The Asiatic
Cholera Society, millest ajapikkum kujunes Epidemiological Society. Tehtava töö käigus sai
siiski üha selgemaks, et pelgalt statistiliste uuringute kaudu ei ole võimalik nakkushaiguste
olemusse tungida, vaja oli teooriat, mida praegu tunneme bakterioloogia (germ theory) nime
all (vt ka ptk 11).
20. sajandil hakkas epidemioloogia oma tähelepanu nakkushaigustelt (mida üha enam
kontrollida suudeti) ka muudele haiguste ja tervishoiuga seotud statistilistele arengutele
suunama. (Sarnased arengud toimusid ka tervishoiu vallas.)
Esimese maailmasõja aastatel hakkas kujunema kaasaegne töötervihoid, see suund süvenes
Teise maailmasõja aastail. Siis said oluliseks sellised märksõnad nagu kurnatus, toitumine
jms. Kujunema hakkas eluviisi haiguste mõiste (seotud suitsetamise, alkoholi jms-ga).
annaabi.ee 
