riikides. Riskipiirkonda kuuluvad ka Kariibi mere saared. Enne seda on viirust leitud ka Vaikse- Ookeani saartelt ja ka Kagu-Aasias. Kui inimene naaseb riskipiirkonnast, siis mis on peamised sümptomid, mida võiks jälgida? Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenpapuloosne lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti juurde ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha. Neist ühegi vastu etioloogilist ravi ei ole. Kas inimene peaks pöörduma pigem nakkusarsti, mitte perearsti poole? Perearsti juurde võib samuti pöörduda, sest teinekord tulevad inimesed Eestisse erinevatest
ja esemeid; samuti väldib kiirabimeeskond mittevajalike esemete puudutamist. Transpordi ajal kannab ka patsient näomaski. Patsiendi hospitaliseerimise järel teavitab brigaad häirekeskust desinfitseerimisvajadusest ning sõidab kiirabi tugikeskuse autopesulasse . Dekontaminatsiooniga alustatakse kohe pärast patsiendi juurest lahkumist, püüdes sellega piirata nakkuse levikut. Nakkusarsti kinnitatud ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral järgitakse dekontaminatsiooniks nakkusarsti juhiseid. Kõiki ühekordseid vahendeid (isikukaitsevahendid, meditsiinivahendid jne), mis puutusid kokku patsiendiga, käsitletakse kui nakkusohtlikke jäätmeid ja kogutakse ning utiliseeritakse selle kohaselt. 2) Nakkushaige transport sündmuskohalt haiglasse, diagnoos (või kahtlus teatud diagnoosile) on ette teada.
annaabi.ee 
