Eesti, muinasaeg
Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas
väetiseks ja oli 3 aastat järjest viljakas, seejärel kaotas oma väärtuse. See tõi kaasa ka
kliimamuutused mingil määral.
Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel.
Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud
järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus
olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena.
Muinasaegne kaubavahetus:
Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna
kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini,
põllumajandus oli parem.
Muinaseestlaste uskumused:
Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega
annaabi.ee 
