Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemdest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uuringus selgus, et küsitletavad olid enamasti HIVi ning raseduse-, sünnituse- ja lapseea tervishoiu- ning sotsiaalteenustega rahul. Põhiliselt kurteti visiiditasu ja pikkade järjekordade pärast. Oluliseks probleemiks kõigi tervishoiuteenuste puhul peeti tervishoiutöötajate halvustavat suhtumist HIVi nakatunutesse. Enim tunti puudust nii rasedusaegsest kui ka -järgsest tasuta psühholoogilisest abist. Allikas: Rüütel, K., Lemsalu, L. 2014 HIV-nakkuse emalt-lapsele leviku ennetamine Tervise arengu instituut 2014 (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/139212150141_HIV_nakkuse %20emalt_lapsele%20leviku%20ennetamine_uuringu%20raport.pdf) 26.11.2015
Tundub ebaloogiline, aga põhimõtteliselt oleks see võimalik. Ja siis võib juhtuda, et heasüdamlik inimene, kes tahtis teist lihtsalt aidata, saab vastutasuks HIV. Öeldakse ju, et ükski heategu ei jää karistuseta. Enamik inimesi tunneb HIV-isse nakatunute ees teatavat õigustatud kartust. Kes näiteks tahaks, et tema laps käib haigusekandjaga ühes klassis? Väikestel lastel on ju tihti kergemaid vigastusi, mis näiteks mänguhoos saadud. Seega jääbki küsimus, kuidas nakatunutesse suhtuda tuleks. Ühelt poolt tuleks nendesse suhtuda kui tavalistesse inimestesse ja mõelda sellele, mida me ise tunneksime, kui meie nende asemel oleksime. Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma,
annaabi.ee 
