Eesti keele ajalugu
Väi esialgne vorm oli *wäni-w ning see ulatus samuti uurali algkeelde. Vasted on
enamikus uurali keeltes.
Minia on väga vana uurali sõna (vasteid pole ainult mordva ja mari keeles). Algne kuju
*minä.
Küdi on olemas ainult läänemeresoome keeltes. Varasem kuju oli *kütü.
Nääl on ka läänemeresoome sõna, pole kaugemale levinud. Varem *näälä.
Naine, sugulussõna ja soo tähistaja, on deminutiivne tuletis. Pärit läänemeresoome
algkeelest (kujul *naji), hiljem tuli uurali algkeelde. Soome, isuri ja karjala keeles on
abielunaise tähistamiseks kasutusele võetud vaimo. Arvatakse, et naine on indoeuroopa
laen uurali algkeelde, kuid see mõte on problemaatiline, kuna indoeuroopa laenud ei
ulatunud uurali keelde. Hiljuti on aga leitud kümmekond indoeuroopa laenu.
Mees on noorem sõna kui naine. Vasted on ainult läänemeresoome keeltes. On peetud
nii germaani kui indoeuroopa laenuks, kumbki seletus pole kinnitust leidnud.