Veinid
Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi
kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid
omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest
veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini
värv on sügavam ja selles on rohkem parkainet.
Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla
terve aroomide ja naitsete specter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal
veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja
päris heal veinil on neid veel rohkem.
3.2 Viinapuu
Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik
kogu maailmas, sel on ligi 10 000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal
on olulisi sorte registreeritud ainult 200.