Rüütlikultuur
Ta hobune oli kärmas ja palju väiksem kui sõjaratsu, juhuks kui mõni sai haavata, suri
või ei olnud kasutamiseks heas vormis. Kõige paremad täkud olid destrierid. Nende nimetus
tuleb ladiakeelsest sõnast ,,parem"- võib-olla sellepärast, et neid juhiti parema käega. Vahel hoiti
neid ainult turniiride jaoks ning sõjakäigule pidada ja sööta ka teisi hobuseid: ratsahobuseid,
skvaierite ja oma ratsutas väiksemal ja vaguramal hispaania tõugu hobusel. Daamid ratsutasid
tavaliselt naistesadulas või sõitsid kahe hobuse vahele seatud kandetoolis.
6.Rüütli elulaad
Feodaalid sõdisid omavahel üsna tihti, rääkimata siis välisvaenlaste kallaletungidest.
Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need
rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel
isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara
ja veega täidetud vallikraaviga