Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Erakorralise meditsiini tehniku jaoks on kõige keerulisem see, kuidas ohtlikud olukorrad nende
paljude ebamääraste sümptomite seast välja filtreerida. Käesolev peatükk peaks andma juhised
selle kohta, kuidas iivelduse, pearingluse ja nõrkuse sümptomitega süsteemselt tegeleda.
Näidisjuhtum
Lõunaaeg. Kiirabi tugipunkti saabumisel tuleb brigaadile uus madala prioriteediga väljakutse
nõrkusega patsiendi juurde. Sündmuskohale jõudes avab nähtava pingutusega ukse üksik 83-
aastane naisteravas. Naine räägib, et tal käib pea juba mitu päeva hirmsasti ringi ning täna ei
suutnud ta enam majast väljagi minna, kuigi pidi poes käima. Tema perearst on puhkusel ja ta
sooviks süsti, mis annaks jõu tagasi.
Vaimselt on patsient virge, pole seni kunagi tõsiselt haige olnud, korrapäraselt ravimeid ei
tarvita. Pearinglust ei oska ka lähemal küsimisel täpsemalt kirjeldada. Tema korduvaks vastuseks
jääb: „Pea käib kuidagi ringi ja halb on olla