Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist
pealepoole põlvi ulatuva körtsiku vastu. Selline körtsik oli ilmselt ka talupoegade ja käsitööliste
tööülikonnaks. Mitte ükski hetiit ei lasknud end jäädvustada ilma peakatteta ( kui seda siiski ette
tuli, siis olid juuksed kammitud soenguks); jalas olid neil sandaalid või saapad, mille pikad ninad
ülespoole painutatud, ja peas kas vastu juukseid liibuvad mütsid või teravatipulised kübarad.
Hetiidi naistemoed ei torka silma suurema fantaasia poolest. Isegi kuningannad kannavad kübarate
asemel lihtsaid rätikuid, mis sulavad ühte vabalt kukkuvate rüüdega, või tagasihoidlikult ehitud
tanusid. Lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanudki.
Hetiidi toidust
Kõrgest soost mees, kes oli kuninga või riigi ülalpidamisel, sai kindlatel aegadel leiba, mett, piima,
juustu ja savinõutäie õlut või linnaseleiba; puu- ja köögivilja pidi ta endale ise hankima. Tavalise