Kunstnik ja tema kujutamine varasemas eesti kirjanduses
sagenevaks nähtuseks, mitte harvaks üksikjuhuks.
Omaette teema kunstniku kujutamisel näib olevat kunsti ja elu suhe tegelase jaoks.
Näiteks Tuglase loodud Felix Ormussoni kirjanduslik tegevus on ilmselgelt seotud
tema eraeluga. Kuigi võiks eeldada, et sügavad tunded pakuvad teoste loomiseks
tänuväärset inspiratsiooni, mõjuvad tugevad emotsioonid sellesse tegelasse
vastupidiselt. Kui mees on sügavalt ühte või teisse naistegelasse armunud, ei suuda
ta sisemiste vastuolude tõttu oma päevatööga tegeleda. Seega võib väita, et mingis
mõttes ongi kunst Ormussoni jaoks elu ta loob kaunid tunded kas paberile või päris
ellu, sest nagu tema armastuse heitlikkus näitab, on ka nii-öelda tõelised tundmused
vaid tema üliromantilise mõistuse väljamõeldis.
Eraldi seisavad kunst ja elu Toomase jaoks jutustuses ,,Soo". Oma sõnade kohaselt