Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
käia) kujutab endast meisterkohanejat. Leemeti hüljanud ja külla elama asunud, Pärtlist Peetruseks
hakanud sõber esindab uuele ajale tüüpilist reeturi kuju; vanaisa aga, surnuks peetud pöörane
ussihammastega mees, kes ehitab oma mahalõigatud jalgade asenduseks inimluudest tiivad ja tuleb
unele suikunud Põhja Konna asemel ise vaenlastele kätte tasuma, veel viimast vana aja
ürgkangelast. Ning naistegelasedki sooritavad oma rollid kaunis klassikalises võtmes: vana aja
naised uinuvad mõmmikute kaisus, uue aja neiud kaovad rüütlite voodisse.
Üldises plaanis on ,,Ussisõnade" tegelased rohkem dünaamilised kui ,,Rehepapis". Selgelt on see
tigitud ka sellest asjaolust, et ,,Rehepapp" on piiritletud lühema ajaperioodiga ning tegelastele pole
antud väga suurt ruumi muutumiseks. Pigem ongi seal tegemist muutumatute tüüpidega, kes kõik
esindavad erinevaid iseloomujooni