Ohvrilaev
Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus.
Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele
saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste
täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva
edasi.
Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel
kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt.
Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin
Justusega püsib neiu kogu lootus üheainsal hapral ning hardakstegeval kujutlusel
kõikepäästvast legendist..
Justus on liialt egotsenriline, et märgata kõrval seisvat inimest piiravaid karisid. Tema elab
teiste poolt väljakujutatud, reaalses maailmas, mida illusioonid enam kõigutada ei suuda. Ja
annaabi.ee 
