O.Wilde, E.A.Poe jt.
Nende hooldaja vana preester on toonud nad välja jalutuskäigule. Näidendi alguses istuvad
pimedad õues ja ootavad preestri tagasitulekut, kuid pr on ka tegelikult laval, kuid ta on
surnud. Pimedad saavad oma olukorrast aru ja enamik neist tunneb hirmu. Arutavad, mida
teha, kõige passiivsemad ja pessimistlikumad on sündinud pimedad, kes on kurjad, et neid
üldse välja toodi, tunnevad ainult mulla lõhna. Neid ei huvita preestri saatus, vaid koju
pääsemine. Kõige positiivsem on naistegel, noor naine, kes lapsena on näinud maailma ja
otsib igalt poolt ilu ja oskab seda märgata. Ta sümboliseerib kunsti. Näidend lõpeb sellega,
et keegi tuleb nende juurde ja ainus nägija laps hakkas nutma. Sõnum: in on ka elus
pimedad (nt armastuse, enda vigade suhtes) nad ei tea oma otsuste ja valikute tagajärgi.
Pimedad enese ja teiste suhtes sageli ja on kaitsetud ja üksildased oma saatuse ees.
Sümboliseerib usupuudumist. Laps on tuleviku ja lootuse sümbol.
annaabi.ee 
